London (CNN Business) – Julge katsena inflatsiooni kontrolli alla saada, teatas Euroopa Keskpank neljapäeval, et tõstab baasintressimäära poole protsendipunkti võrra.
See on esimene kord pärast 2011. aastat, kui EKP on intressimäärasid tõstnud ja viib Euroopa põhiintressimäära tagasi nulli. Piirkonna intressimäärad on olnud negatiivsed alates 2014. aastast.
See samm, mis jõustub 27. juulil, tuleb ajal, mil Euroopa võitleb rekordilise inflatsiooniga, mille põhjuseks on energiahindade tõus. Euroopa Liidu aastane inflatsioon hüppas juunis 9,6%ni. Eurot kasutava 19 riigi puhul ulatus see 8,6%-ni.
Keskpank oli varem teatanud, et tõstab intressimäärasid väiksema marginaaliga, kuid otsustas, et see peab olema agressiivsem, tuginedes "inflatsiooniriski ajakohastatud hinnangule".
"Inflatsioon on jätkuvalt ebasoovitavalt kõrge ja püsib eeldatavasti mõnda aega meie eesmärgist kõrgemal," ütles EKP president Christine Lagarde pressikonverentsil.
Keskpank keeldus pühendumast intressimäärade tõstmise lõplikule trajektoorile, püüdes hoida oma valikuvõimalused avatuna.
"Nüüdsest teeme oma rahapoliitilisi otsuseid andmetest sõltuvatel alustel," ütles Lagarde. "Tegutseme iga kuu ja samm-sammult. Septembris toimuv sõltub sellest, millised andmed meil septembri kohta on."
EKP avalikustas ka uue võlakirjade ostmise vahendi, mille eesmärk on hoida kaane laenamise kuludel euroala suurtes võlgades riikides, nagu Itaalia ja Kreeka. Keskpank soovib säilitada ühtekuuluvust ühisraha kasutavas piirkonnas.
Keskpank teatas, et niinimetatud ülekandekaitseinstrumendi "saab aktiveerida, et võidelda põhjendamatu ja korratu turudünaamikaga, mis kujutab tõsist ohtu rahapoliitika ülekandele kogu euroalal".
Euroopa Keskpank on valmis vajadusel instrumendi kasutusele võtma, eeldusel, et riigid täidavad teatud eelarve- ja majandusseisundi näitajaid, rõhutas Lagarde.
"Ma võin teile kinnitada, et me pigem ei kasutaks TPI-d," ütles ta. "Aga kui me peame seda kasutama, siis me ei kõhkle."
Investorid suhtusid teatesse leigelt. Euro, mis jõudis hiljuti esimest korda kahe aastakümne jooksul USA dollariga pariteeti, tõusis pärast teadet umbes 1,02 dollarini. Euroopa aktsiatel oli raskusi suuna leidmisega, mistõttu Stoxx 600 indeks jäi madalaks.
Valuuta nõrkus muudab inflatsiooniprobleemi veelgi hullemaks, kuna see tähendab, et Euroopa ettevõtted peavad impordi, sealhulgas energia eest rohkem maksma.
EKP seisab silmitsi ülesmäge tõusuga, kuna see suurendab jõupingutusi hindade kiire tõusu peatamiseks. Kuigi suvine turismihooaeg, pandeemiaaegsed säästud ja tugev tööturg toetavad jätkuvalt Euroopa majandust, on majanduskasv aeglustumas.
Keskpank ei ole veel majanduslanguses. Juunis teatas ta, et prognoosib toodangu kasvu sel aastal 2,8% ja 2023. aastal 2,1%.
